Prantsuse lapsevanemate
kõnepruugis on lapse magamise kohta lause: „Kas laps teeb juba oma ööd ära?“
Mingil müstilisel kombel on Prantsusmaal tavaline, et juba kolmekuused lapsed „teevad
oma ööd ära“ ehk magavad ilma söötmiseta terve öö virgumata. Prantslaste
müstilisele saladusele püüab jälile jõuda Ameerika ema Pamela Druckerman oma
raamatus „Prantsuse lastetuba“.
Ameerikas (nagu ka vist Eestis)
seostuvad beebid automaatselt unevõlaga. Briti päevalehes Daily Mail kuulutab
pealkiri: „Vastsed vanemad saavad kahe esimese aasta jooksul KUUE KUU võrra
vähem magada.“ Seevastu Prantsuse peredes tundub asi teisiti olevat. Prantsuse
lapsevanemad ei eelda, et nende lapsed hakkavad korralikult magama kohe pärast
sündimist. Kuid tavaliselt kahe või kolme kuu pärast on rasked ööd otsas. Ajakiri
Maman lubab: „Teatud beebid teevad oma ööd ära juba kuu nädalaselt, teised
vajavad oma rütmi leidmiseks neli kuud.“
Oma magamisrütmi leidmine juba
beebieas on prantslaste jaoks nii loomulik, et nad ei oska öeldagi, et selle
saavutamiseks midagi erilist ette võetakse. Nad ei maini unetreeninguid. Pigem
usuvad nad, et nende beebid ise otsustavad, millal nad on valmis „oma ööd ära
tegema“ – see on ju nii loomulik. Põhjaliku pinnimise peale sai autor veidi
prantslaste saladuse jälile.
Esimene prantsuse vanemate uskumus
on „le fiiling“ – arvame, et lapsed
saavad asjadest aru. Juba beebidele võib ja peabki vabalt rääkima, miks on
öösel magamine pere jaoks oluline.
Peaaegu kõik vanemad hoidsid oma
lapsi esimestel elukuudel päeval koos endaga valges (isegi uinakute ajal) ning
panid õhtuhämaruses voodisse. Samuti nad „jälgivad“ oma lapsi öösel ning
seejärel järgivad beebi enda „rütme“.
Ajakiri Sleep ütleb, et „beebi
saab hästi magada üksnes siis, kui ta oma eraldatust aktsepteerib."
Prantslased peavad pausi – „La
Pause“ – enne kui tormavad oma beebit lohutama või sülle võtma. Nad armastavad oma
lapsi väga aga ei arva, et kiindumust näitab kohene (üle)reageerimine. Nende La
Pause annab lapsele võimaluse ise leida rahulikkus. Põhjus pausipidamiseks on
see, et beebid häälitsevad ja liigutavad end une jooksul palju ning see on
loomulik magamistsükli osa. Kui minna sel ajal beebit „sättima“, võibki ta täielikult
virguda. Laskem beebidel magada J.
Teine põhjus pausipidamiseks on beebide lühikesed unetsüklid. On loomulik, et seni
kuni nad õpivad ühest tsüklist teise uinuma, võivad nad ka veidi nutta. Unetsüklite
ühendamine on nagu jalgrattasõit – kui beebil tuleb see üks kord välja, oskab
ta seda tõenäoliselt ka edaspidi. Prantsuse vanemad ei arva, et nutt
ilmtingimata suurt häda tähendab ja kohest vaigistamist vajab. Lapsevanemate
karuteenetest lastele räägib ka Eestis kirjutatud raamat „Meie lapse uni. Teejuht lapsevanematele kuni 7 aastase lapse unemaailma.“
Lastearst Cohen väidab, et „La
Pause“ pidamine avaldab mõju väis esimesel neljal elukuul – kui seda pole seni
tehtud, on halvad uneharjumused juba kinnistunud.
Rohkem nippe ja prantsuslikku suhtumist
lapsevanemaks olemisse leiab Pamela Druckermani raamatust „Prantsuse lastetuba.Prantslaste kasvatustarkusi avastamas.“ - tõeliselt silmiavav raamat.
