Kas koolitusest on kasu?

Meil oli heameel veeta kaks pikka koolituspäeva koos toredate inimestega. Üheskoos leidsime toimivad lahendusi ja nippe laste une parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks. Kogusime siia osalejate tagasiside: 

• Alguses tulin koolitusele seoses oma lasteaiarühma lastega, kuid sain lisaks ka teadmise, et pean ise võtma vastutuse ka oma laste une eest.
• Mulle meeldis paarisuhte esiletoomine. Sain mitu uut head mõtet seoses oma paarisuhtega, millele ma varem ei osanud ise tähelepanugi pöörata. Aitäh!
• Sain selguse, et lapse emotsioonide väljaelamine on OK.
• Täname huvitava koolituse eest. Oleme kuuldust innustatud ja võtsime plaaniks meie lasteaiarühmades teha uurimistöö laste une kohta. Tore on see, et me suutsime ka kolleegides teema vastu huvi äratada. Soovime teile jõudu nii vajaliku teemaga tegelemisel!
• Tänan nii südamliku ja sooja koolituse eest! Õhkkond oli suurepärane!
• Mina võtsin koolituselt palju kaasa. Seda nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt. Tööalaselt sai mälu ja teadmisi värskendatud, et ka lastevanemaid kindlamalt juhendada ja teavitada une vajalikkusest. Enda jaoks võtsin kaasa oskusi, kuidas minu enda unekvaliteeti veelgi paremaks muuta, sh teadmine, et minu uneaeg on püha ja ma ei pea selle pikkust teistele põhjendama. Ka suhete osa loengust tuleb lastevanematega töötamisel kasuks ning ennekõike pani mind mu enda suhteid analüüsima. Olen ääretult tänulik selle päeva eest!
• Tänud huvitava päeva eest. Saatsin oma rühma vanematele edasi unekooli lingi ja infokirja, et osalesin unekooli teabepäeval. Oma paarilisele ja õpetaja abile andsin suusõnaliselt edasi oma muljeid. Kodus vaatasin üle oma magamamineku rituaalid ja pean neis olema järjekindlam.
• Suur tänu toreda koolituse eest. Mõtteid sain väga palju, kohe järgmisel päeval tulid "unetud" kolleegid uurima, mida räägiti. Kui oma kodus, oma lapsele oleme vähemalt kooli ajal püüdnud enam - vähem kindlad kellaajad tagada, siis oma klientidele on palju rääkida. Aitäh!

SUUR AITÄH kõigile koolitusel osalejatele ja tagasiside jagajatele. Meil on nii hea meel näha, et jagatud teadmised ja kogemused on leidmas ka päriselus rakendust! 

Järgmised koolituspäevad juba novembris, www.unekool.ee. 

Oma ööde "ära tegemine"

Prantsuse lapsevanemate kõnepruugis on lapse magamise kohta lause: „Kas laps teeb juba oma ööd ära?“ Mingil müstilisel kombel on Prantsusmaal tavaline, et juba kolmekuused lapsed „teevad oma ööd ära“ ehk magavad ilma söötmiseta terve öö virgumata. Prantslaste müstilisele saladusele püüab jälile jõuda Ameerika ema Pamela Druckerman oma raamatus „Prantsuse lastetuba“.

Ameerikas (nagu ka vist Eestis) seostuvad beebid automaatselt unevõlaga. Briti päevalehes Daily Mail kuulutab pealkiri: „Vastsed vanemad saavad kahe esimese aasta jooksul KUUE KUU võrra vähem magada.“ Seevastu Prantsuse peredes tundub asi teisiti olevat. Prantsuse lapsevanemad ei eelda, et nende lapsed hakkavad korralikult magama kohe pärast sündimist. Kuid tavaliselt kahe või kolme kuu pärast on rasked ööd otsas. Ajakiri Maman lubab: „Teatud beebid teevad oma ööd ära juba kuu nädalaselt, teised vajavad oma rütmi leidmiseks neli kuud.“

Oma magamisrütmi leidmine juba beebieas on prantslaste jaoks nii loomulik, et nad ei oska öeldagi, et selle saavutamiseks midagi erilist ette võetakse. Nad ei maini unetreeninguid. Pigem usuvad nad, et nende beebid ise otsustavad, millal nad on valmis „oma ööd ära tegema“ – see on ju nii loomulik. Põhjaliku pinnimise peale sai autor veidi prantslaste saladuse jälile.

Esimene prantsuse vanemate uskumus on „le fiiling“ – arvame, et lapsed saavad asjadest aru. Juba beebidele võib ja peabki vabalt rääkima, miks on öösel magamine pere jaoks oluline.

Peaaegu kõik vanemad hoidsid oma lapsi esimestel elukuudel päeval koos endaga valges (isegi uinakute ajal) ning panid õhtuhämaruses voodisse. Samuti nad „jälgivad“ oma lapsi öösel ning seejärel järgivad beebi enda „rütme“.

Ajakiri Sleep ütleb, et „beebi saab hästi magada üksnes siis, kui ta oma eraldatust aktsepteerib."

Prantslased peavad pausi – „La Pause“ – enne kui tormavad oma beebit lohutama või sülle võtma. Nad armastavad oma lapsi väga aga ei arva, et kiindumust näitab kohene (üle)reageerimine. Nende La Pause annab lapsele võimaluse ise leida rahulikkus. Põhjus pausipidamiseks on see, et beebid häälitsevad ja liigutavad end une jooksul palju ning see on loomulik magamistsükli osa. Kui minna sel ajal beebit „sättima“, võibki ta täielikult virguda. Laskem beebidel magada J. 

Teine põhjus pausipidamiseks on beebide lühikesed unetsüklid. On loomulik, et seni kuni nad õpivad ühest tsüklist teise uinuma, võivad nad ka veidi nutta. Unetsüklite ühendamine on nagu jalgrattasõit – kui beebil tuleb see üks kord välja, oskab ta seda tõenäoliselt ka edaspidi. Prantsuse vanemad ei arva, et nutt ilmtingimata suurt häda tähendab ja kohest vaigistamist vajab. Lapsevanemate karuteenetest lastele räägib ka Eestis kirjutatud raamat „Meie lapse uni. Teejuht lapsevanematele kuni 7 aastase lapse unemaailma.“

Lastearst Cohen väidab, et „La Pause“ pidamine avaldab mõju väis esimesel neljal elukuul – kui seda pole seni tehtud, on halvad uneharjumused juba kinnistunud.

Rohkem nippe ja prantsuslikku suhtumist lapsevanemaks olemisse leiab Pamela Druckermani raamatust „Prantsuse lastetuba.Prantslaste kasvatustarkusi avastamas.“  - tõeliselt silmiavav raamat. 

Kutse praktilisele koolituspäevale

LAPSE UNI JA SELLE MÕJU PERE TOIMETULEKULE

Koolituse sisu: Une olulisus pere toimetulekutegurina. Laste une eripärad. Magamiskeskkond, unevajadus, enamlevinud unehäired. Unekool kui uudne meetod Eestis väikelastega perede toetamiseks. Vanemluse ja pere toimetulekuvõime toetamise võimalused spetsialistile.

Koolituse tulemus osalejale:

• Teab põhiinfot laste une eripärade kohta;
• Oskab märgata ja tähtsustada une seost pere toimetulekuga;
• On informeeritud sekkumise ja abi andmise võimalustest;
• On ise teadlikum abistaja / nõustaja / partner / lapsevanem.

Sihtgrupp: lastega töötavad spetsialistid (sotsiaaltöötajad, õpetajad, õpetaja abid, kasvatajad, lastekaitsetöötajad, sotsiaalpedagoogid, peretöötajad, pereõed, hoolekandeasutuste töötajad, kohalikud tervisedendajad ning teised lastega töötavad spetsialistid ja teemast huvitatud).

Koolituse toimumise ajad ja koht: 

21.10.2015 kell 10-17 Arengukeskus Avitus, Koskla 16, Tallinn

22.10.2015 kell 10-17 Arengukeskus Avitus, Koskla 16, Tallinn

Koolituse hind: 24 EUR/osaleja. Hind sisaldab kohvipause. Palume tasuda 24 EUR Eesti Unekooli Ühingu arveldusarvele EE072200221055566763 selgitusega Koolitus. Vajadusel saadame arve. 

Koolitusele registreerumine kuni 07.10.2015 e-posti aadressil info.unekool@gmail.com. Täpsem informatsioon koolituse korralduse kohta e-posti aadressil info.unekool@gmail.com või telefonil 52 22 807, Merit Lilleleht.

Koolituse korraldust rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Kuidas tulla toime uneprobleemidega, kui lapsel on autistlikke jooni

Uneprobleemid võivad esineda kõikidel lastel ja erinevas eas. Kui aga lapse käitumises ilmneb autistlikke jooni, võivad üsna lihtsalt kaasneda ka uneprobleemid.

Voodisse minek või magama jäämine on autismiga laste puhul tavaliselt väga raske. Paljud lapsed ei oska end öö lähenedes ise „välja lülitada“, vajaduse küll und kuid mitte tundes end väsinuna. On ka lapsi, kes vajavad uinumiseks lapsevanema juuresolekut, seda ka öiste ärkamiste korral. Uneprobleemidega lastel on suurem tõenäosus teisteks käitumishäireteks, näiteks agressiivsuseks. Kaua kestev magamatus mõjutab kogu pere heaolu.

Uneprobleeme võib esineda kõikidel lastel, kuid autismispektriga laste puhul ligi kaks korda sagedamini. Hea uudis on see, et õige tegutsemise korral on võimalik ka nende laste unekvaliteeti parandada.

Kaks peamist lähenemisviisi nende laste uneprobleemide leevendamisel on ravimid ja käitumise kohandamine. Käitumise kohandamist uneprobleemide korral on palju uuritud ning on leitud, et kindla magamisrežiimi kehtestanud vanemad saavutasid soovitud eesmärgi. Esmalt peame lapsevanematena mõistma, mis lapse niisuguse käitumise põhjustab ning seejärel rakendama tegevuskava, mis aitab lapsel omandada alternatiivseid ja häid harjumusi. Alati tuleb esmalt vaadata olukorda läbi lapse vajaduste ja läbi lapse pilgu.

Peamised strateegiad uneprobleemidega lapse abistamisel on:

• ·        Kehtestada kindel unerežiim;
• ·        Leida lapse seisukohast olulistes küsimustes alternatiive;
• ·        Õpetada magamisoskust.

Oluline!

• Uneprobleemid on autismi puhul tavalised, hõlmates nii uinumis- kui ka magamisraskusi.
• Abi võib olla magamistoa ja une-eelsete tegevuste ümberkujundamisest.
• Suhtlemise ja käitumise kohandamise abil on võimalik õpetada magamisoskusi.
• Tihti on vaja abi otsida spetsialistidelt, eriti kui uneprobleemidega kaasnevad ka käitumisraskused päeval.

Allikas: Väike raamat autismispektri häiretest. Vaata maailma autisti pilguga. Samatha Todd

Esimene tähtis asi, mida peaksid tegema, kui beebi öösel ärkab, on…

… MITTE MIDAGI – olge vähemalt paar minutit täitsa vait ja ärge tehke veel midagi. Miks nii?

Öised virgumised on une loomulik osa. Lapse uni on selline, et ta käib korrapäraselt une kergemates faasides, kui võib toimuda ärkamine, ning seejärel une sügavamas faasis. Lastele on omane just kergema une suurem osakaal ööunest. Laste loomulik unetsükkel vaheldubki umbes iga 45 järel, kui toimub vähem või rohkem virgumine. Meie täiskasvanutena sel ajal tavaliselt pilgutame silmi ja keerame külge ning hommikul ei mäleta sellest midagi. Lapsed võivad sel unetsükli vaheldumise ja virgumise hetkel teha häälitsusi, askeldada voodis otsides paremat asendit või ka häälekamalt end jorina või nutuhäälega väljendada, suuremad lapsed võivad isegi voodis püsti tõusta. 

Armastavate lapsevanematena on meie esimene instinkt tormata kohale ning asuda asja klaarima. Tavalisemad aktiivsed „uinutamismeetodid“ on silitamine, paitamine, sosistamine, luti pakkumine, sülle võtmine ja kussutamine, imetamine. Ja just see ongi koht, kus teeme oma lastele karuteene. Lapsevanema jaoks on suur kunst olla kannatlik ning lasta oma lapsel proovida iseseisva uinumise kunsti. Armastame oma lapsi üle kõige ning oleme nende heaolu nimel paljukski valmis, ka öisteks ärkamisteks. Kuid paradoks on selles, et öised ärkamised teevad eelkõige kahju lapsele, kuna ta ei saa seetõttu kätte endale vajalikku kvaliteetset ööund. 

Niisiis, ärge tehke esialgu mitte midagi! Teame, et tegelikult on ääretult raske lebada liikumatult ja midagi tegemata oma voodis, kuuldes oma last toimetamas ja üksi pusimas. Seetõttu soovitame enne uinumist panna lapsevanematel enda jaoks paika sobivad piirid, kasvõi need paberile üles kirjutades. Otsustage koos perega, mitu minutit lasete lapsel iseseisvat uinumist proovida. Esimesel õhtul võib sobiv olla umbes 2 minutit. Kui kuulete last virgumas, pange vaikselt kasvõi telefonis stopper käima ning pidage oma kokkuleppest iseendaga ka kinni. Kui siis tõesti laps vajab teie abi, siis võtke oma varasalvest esmalt leebemad vahendid – unesõnad, ümisemine, silitamine, käpapuudutuse meetod. Voodist väljavõtmine ja süles kandmine võiksid jääda viimaseks abivahendiks, kui tõesti miski muu enam ei aita. Kindlasti ei tohi last jätta üksi abitult nutma ning mitte lasta nuttu üle minna hüsteeriaks!

Usume, et mitmed teist üllatuvad, kui peale kaht minutit suudab laps ise niivõrd rahuneda, et suigutab end ise taas unemaale!

Õnnelikku kooskasvamist teie perele!

Unekooli perenõustajad

Kosutava une tagamine lapsele on üks lapsevanema kohustusi. Me ju ei eelda, et laps oskaks kohe ise süüa või potil käia, samamoodi saame õpetada ka uinumisoskusi. Samuti on lapse unega seotud ka paljud last ümbritsevad inimesed. Une tähtsuse mõistmine ja väärtustamine lapse arengus ei ole oluline ainult lapsele endale, vaid ka tema vanematele! Rohkem infot laste une kujundamise kohta leiate lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonnast www.unekool.ee

Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

. 

VÜF toetab unekooli tegemisi!

Meil on väga hea meel anda teada, et Vabaühenduste Fond otsustas toetada unekooli toimetamisi! 

Viime sel aastal ellu projekti "Tegus unekool lapsevanemate toetajana ja paarisuhte tugevdajana". Projekti raames pakume peredele uneteemalisi nõustamisi ning korraldame spetsialistidele koolitusi. Täpsem info e-posti aadressil info.unekool@gmail.com.

Unekool külastas Soomes kolme öö unekooli

Käisime veebruarikuus taas Soomes, et koguda uusi teadmisi ja tutvuda sealsete unekoolide tegevusega. Seekord külastasime Tammisaaris (Raaseporis) tõenäoliselt Soome kõige vanemat ametlikku unekooli, mis on tegutsenud umbes 40 aastat. Unekooli teenust osutatakse statsionaarselt kohaliku haigla ruumes, kuhu pered suunatakse peamiselt perearstide poolt. Teenust rahastavad kohalikud omavalitsused, pere ise tasub vaid omaosaluse (38 EUR/ööpäev). Vanematele on ööbimisvõimalus tasuta.

3 öö unekool on kõige kiiremaks ja tõhusamaks une korrastamise meetodiks. Pere tuleb kolmeks ööpäevaks keskusesse, kus veedetakse rahulikus rütmis ka päevad. Õhtul paneb ema või isa lapse tavapärasel moel magama ning lahkub siis peretuppa. Laps jääb ööseks magamistuppa, kus vajadusel "unehoidja" käib teha rahustamas. Lapsevanem kutsutakse tagasi taas hommikul, kui laps on virgumas. Seega laps uinub ja ärkab koos vanemaga. Vahepealsel ajal on lapsele abiks "unehoidja" kes reageerib lapse nutule rahulikult ja turvalist toetust pakkudes. Sama skeem kordub kolm ööd järjest (mõnikord ka neli ööd). 

Märksõnadeks on regulaarse päevakava hoidmine, turvalisus ning helluse ja läheduse pakkumine päevasel ajal. Haigla töötajate sõnul saavad unekoolist abi üle 90% peredest, sest lapsed omandavad kiiresti uued oskused. Huvi nende teenuse vastu on suur, järjekorrad on suhteliselt pikad. 

Meie lapse uni. Praktiline teejuht lapsevanematele kuni 7 aastase lapse unemaailma.

Aasta alguses ilmus meie raamat "Meie lapse uni. Praktiline teejuht lapsevanematele kuni 7 aastase lapse unemaailma." 

Uni on magusam kui mesi. Ent mõnikord ei pruugi lapse uneharjumused sugugi nii magusad olla. Vastupidi, lapsel võib olla raskusi uinumisega, ta võib sageli üles ärgata, vastsündinu ei saa kuidagi päeva ja öö vaheldumist selgeks jne.

Raamatus selgitame, milline peaks olema mingis vanuses lapse unerežiim, kuidas saab last õigesti magama harjutada, nii et kõik – nii laps kui vanemad – oleksid hommikul puhanud. Samuti anname ülevaate erinevas vanuses lapse unevajadusest, levinumatest segajatest, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda. Aga ka unehäiretest, nende tunnustest ja nendega toimetulekust. Ning loomulikult on raamatus hulgalisel nippe ja võtteid, kuidas tagada lapsele parem uni ning kuidas unemuredest võitu saada.

Raamat on kindlasti saadaval Apollo raamatupoes. Raamatu autorid on Õnne Liv Valberg ja Merit Lilleleht.