Lahenduse leidmise teel

Jagame ühe pere siirast ja ausat lugu lapse unemuredele lahenduse leidmisel. Aitäh - Luule ja Elisabeth!

Väljavõte isiklikust päevikust: Laps oli siis kaks nädalat ja paar päeva uus.

17.dets 2016 - Päevase unega veidrad lood aga Sa veel pisike, et palju nõuda (näiteks: jää ise magama, tudu ööläbi jne). Muretsemiseks pole põhjust. Oled üli tubli igaljuhul.

Väljavõte isiklikust päevikust:
20.dets 2016 - Me ei maganud paar päeva hästi aga täna lasen süüa ja magada Sul nagu ise tahad, aitab sellest äratamisest, et sööksid. Hetkel sain Su magama! Jess! Loen hetkel une-raamatut. Kõik ütlevad, et tee oma sisetunde järgi. Minu loogika ütleb, et nii pisikest ei saa ära hellitada sellega, et uinutan rinnaga või magab päeval minu süles. Samas Sulle meeldib päeval magada haudvaikuses ja kottpimedas-kuidas Sa saad siis aru, millal on öö ja millal päev? Suurim hirm-öö ja päev lähevad sassi.

Äratamised oli tingitud sellest, et laps võttis haiglas, kus viibisime peale sünnitust pea nädala, väga palju alla (üle 10%). Rinda ei tekkinud piim, mis sest, et ise sünnitasin (vaakumi abiga). Arvan ise, et raske sünnitus (olid asetuselt halvasti ja nabanöör kõri ümber), emaka seinale tekkinud hematoom, mis vajas opereerimist ja lapsest eemale olek-kõik kokku  mõjus mulle raskelt ja stressirohkelt. Imetamisnõustaja soovitas esialgu äratada ka kodus. 

Väljavõte isiklikust päevikust:
06.01.2017 - Päevased uned on aegajalt olematud. Ükspäev nutsin õhtul, sest Sa olid maganud päeval kokku 3x10 minutit. Sa oled kuu-ajane beebi! 

Väljavõte isiklikust päevikust:
08.01.2017 - Ma ei ole nutu-usku! See tähendab seda, et ma ei taha, et laps peaks nutma end magama. Laps nutab, sest Tal on midagi vaja või midagi ei ole päris hästi (näiteks: mul on palav, ma  sügelen(!), mul on külm, mul on ebamugav, mul on nälg, mul on igav(!), mul on valus jne). 

Väljavõte isiklikust päevikust:
17.03.2017 - Mul on mõistus otsas ja jaks hakkab ka otsa saama. Närvidest rääkimata. Laps ei maga päeval. Ärkad öösel 101x, sööd-arusaadav, et see on normaalne aga päeval ei maga peaaegu üldse. Päeva jooksul 20 minutit und. Hakkasin nüüd lugema "Meie lapse uni" raamatut. Ehk siit saan abi, sest siiani on une-raamatut suhteliselt sellist usku, et lase lapsel magama nutta ja laps peab magama niipalju sellises vanuses jne! :( Aga kui laps ei maga?! 

Väljavõte isiklikust päevikust:
28.04.2017 - Pole vist maininud, et Su uni on kehva? Noh, on! Kui enne ei tahtnud Sa magada päeval siis nüüd ei taha magada ka öösel! Konsulteerisin erinevate arstidega ja soovitati neuroloogi juurde minna. Mul on hirm. Kas ma tegin midagi raseduse ajal valesti? Või raske sünnitus ja minus eemaleolek peale sündi traumeerisid? Kas ma õpetasin Sulle juba halbu uneharjumusi? Lapsevanemaks olemine on raske! 

Päeval magas laps rind suus. Aga kuna lapsel tegid hambad liiga siis Ta hõõrus ja näris mind ehk ma ei saanud magada. Küljed olid valusad ja muutusin aeglaselt madratsiks. 

Väljavõte isiklikust päevikust:
14.05.2017 - Unega on nagu on. Leebelt öelda-olen väsinud!
Juuli kuus käisime unenõustaja juures, registreerusin hea une keskuse kaudu. Laps oli 7-kuune. Unenõustaja arvas, et paneme last liiga tihti magama ja peame ikka suruma Ta graafikusse. Noh, proovime. Kõrva-nina-arstile saadeti ka, sest Sa nohised/norskad ja tõmbled läbi une jäsemetega. Ta soovitas teha une-uuringu. Leidis, et ühe kõrva kile oli tuhm, viitas suurenenud adenoidile. 

Augustisse saime aja une-uuringule. Meid hoiatati ette, et juhtmete ja andurite pealepanek on keerukas ja pikk protsess, sest Ta on noorim patsient. See vaatepilt, mis avanes, oli jube-laps oli nii väsinud sellest mitmetunnisest juhtmete ja andurite pealepanekust, et jäi kätevahel magama (seda ei olnud mitte kunagi enne juhtunud). Juhtmeid ja voolikuid oli terve keha täis, pealaest jalatallani. Peas oli vist ainuüksi 16 andurit, mis pidid kinnituma tsemendi taolise pastaga, mis nõudis liikumatut olekut, et kuivada. Võite ette kujutada kui keerukas oli 8-kuust paluda, et Ta ei kisuks ja ei tõmbaks neid juhtmeid. Ma ei teinud pilti, hea oli, sest see vaatepilt on mulle mällu sööbinud. Siiani tulevad pisarad silma ja judinad ülekeha. Uneõde oli fantastiline, suunas meid, rääkis lapsega, oli rahulik. Öö jooksul käis meie juures loendamatuid kordi, sest voolikud ja andurid liikusid imetamise ajal (ja liigutamisega) ära. Hommikul kiitis veelkord mind, et ma olen ikka visa ja tubli ema. Lisas, et saime kõik analüüsid, laps saab terveks, ärgu ma muretsegu-mul 101 mõtet peas ja pisarad kurgus kinni.  

Septembris saime uuringu tulemused kõrva-nina-kurguarstilt kätte. Suunati ka edasi neuroloogi juurde ja röntgenisse. Arvavad, et lapsel on suurenenud adenoidid, mis tekitab uneapnoet. Lapse hingamine lakkas kümmne (10) ööune tunni jooksul 
20 korda- 1 sekund kuni 11 sekundit. 

Väljavõte isiklikust päevikust:
Nädala pärast oli uus arsti aeg aga ma ei uuri ega googel'da selle kohta mitte midagi! Arstid on super head, seletavad ja rahustavad. Mul oli nutt kurgus ja samaaegselt hea meel. Ei jätnud jonni mure oli suur ja tegutseda oli vaja. Peaasi, et terveks saad. Arengus oled ju ometigi ees, oled rõõmus ja tragi. 

Nädal hiljem käisime röntgenis. Ei olnud suurenenud adenoid. Arst ütles, et see on hea uudis. Mulle meenub nüüd, tagantjärgi meenutades, et olin küll rõõmus aga ka vihane ja kurb, et mis see probleem siis on?!

Oktoobris läksime last neuroloogile näitama. Ta uuris, koputas ja kontrollis, küsis erinevaid küsimusi aga jäi lapse arenguga väga rahule. Panime erandkorras ülikiire aja EEG'sse. Seal pandi lapsele pähe mütsike, kus olid juba andurid küljes, 19 andurit vist (rohkem kui une-uuringul igaljuhul), mis mõõtis Su aju tegevust ärkvel olles ja magades. Arst ütles ka, et vaatas une-uuringu videot, epilepsia ja krambid võib välistada aga kahtlustab B-12 vitamiini puudulikust. Saime ka kinnitust veeniverega, et B-12 on madal. Neuroloog soovitas spreid. 
Uneapnoe koha peale siis niipalju, et arvatavasti oli lapsel neeluluhas (või mingi lihas seal kurgus) lõtv ja aja möödudes või kui laps enam rääkima hakkab, pidi see tugevema.

Väljavõte isiklikust päevikust:
06.11.2017 - Ma olen väsinud. Päeval magad rind suus. Kui rinnast lahti lased siis on mul tunne, et saan terve Maailma vallutada aga siis tõmbad rinna nagu spageti suhu tagasi. Heal ööl saan magada 1,5 h aga 2/3 ajast oled rinnal. Tahame Su rinnas võõrutada, elava laiba tunne on. Aga enne pean arstidega nõu. Meenus, et arst mainis, et uneapnoe ideks on madal, kui madal, ei mäleta. Kas ma juba kirjutasin, et olen väsinud?

Kui laps sai aastaseks siis pidasime abikaasaga plaani ja jälgisime last, et millal oleks parim aeg ja viis Teda rinnast võõrutada. Kuna olin last öösel selja silitamisega magama saanud siis usun, et „käpa puudutuse meetod“ (meetod on kirjas raamatus „Meie Lapse Uni“) oleks sobilikum viis meie pere ja lapsele. Mu unetus ja unevõlg olid selleks ajaks mõistatus, kuidas kõik kodutööd olid tehtud, söök laual, laps õnnelik (siiani vahel küsin mehelt, et kas Ta on ikka kindel, et laps ei kukkunud sel ajal kui ma operatsiooni laual olin-Ta naeratab 90% ajast, ka unes). 

Kui laps sai 1a 1k ja kahe nädalaseks saatis mees mu reede õhtul SPA'sse puhkama. Ilmselgelt, kui oli lapse tuttu-minemise aeg siis istusin telefoni kõrval ja ootasin kas kõnet, et tule oma rindadega koju või SMS'i, et kõik hästi! Õnneks tuli viimane ja üllatavalt ruttu. 

Esimene öö läks abikaasal aega umbes 45 minutit, järgmine öö aga kaks (2) tundi. Kolmandat ööd ei mäleta aga kergemalt, umbes tunnike läks uinumiseks aega. Esimesed õhtud kodus olid rasked, kuulata seda rahulolematut nuttu aga tulemused tulid kiirelt, sest umbes vähem kui nädal hiljem, uinus laps juba väga rahulikult. Oluline oli ka une-rituaal nii päevasel kui öisel unel. 

Nüüd on laps 1a9kuune ja veidike peale. Magab suure lapse voodis, mis parandas une kvaliteeti ja uinumist veelgi. 

Kui nüüd järgi mõtlen siis pea kahe (2) aasta jooksul oleme me muutnud järk-järgult lapse une-rituaale vastavalt arengule-näiteks kui beebina Ta uinus alati sekunditega peale vanni siis ükshetk oli see ergutiks. Siis nüüd meeldib lapsele kui et mees loeb muinasjuttu, sel ajal kui mina Temaga kaisutan. Samuti on muutunud ka une-röövlid ehk siis und segavad faktorid. Kui beebina ootasime Ta hambaid kaua (esimesed lõikusid kaks (2) nädalat enne aastaseks saamist) siis need tegid valu kuskil kolmandast (3) kuust alates. Nüüd on laps end oma algatusel potile harjutanud ja keeldub mähkmeid kandmast ka öösel. Mähkmeta oleme päeval kuskil viis (5) kuud ja öösel kuskil kaks (2) kuud. Aga ööund segab öine pissihäda ja vahel ka voodisse pissimine. Hea, et on leiutatud vetthülgav lina ja pesumasin. 
Kui tekib vajadus lapse tuttu panemist muuta ehk enam ei sobiks sellinne kaisutamine siis teeksin „järkjärgulise tagasitõmbumise ehk toolimeetodi“ (samuti saadaval raamatus „Meie Lapse Uni“). See tundub mulle mõistlik ja leebe, loogiline jätk. Aga seda kas ja millal meil seda lapsega vaja on, selgub aja jooksul.